Maldiivid on troopiline paradiis, mis koosneb päikeselistest randadest, kõrgetest palmidest, kristallselge veega riffidest ja India ookeani rikkalikust floorast ning faunast. Maldiivid on ametlikult tuntud kui Maldiivi Vabariik, mis on saareriik India ookeanis. Riik koosneb 26 atolli moodustavast 1192 saarest, millest 2014. aastal oli 188 asustatud. Maldiivid on pindalalt ja rahvaarvult Aasia väikseim riik.

Maldiivid on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku. Maldiivid on tuntud oma kaunite randade ja veealuse maailma poolest. See teebki Malediivid maailmas üheks soosituimaks puhkusekohaks, kus lisaks päikese nautimisele saab harrastada sukeldumist ning imetleda fantastiliselt kaunist veealust maailma. Maldiividel on palju kuurortsaari, mis pakuvad mitmesuguseid tegevusi, nagu sukeldumine, snorgeldamine, purjetamine, kalapüük ja palju muud.

Maldiivide Asukoht

Maldiivid on saarestik India ookeanis, mis koosneb 26 atollist ja enam kui 1000 korallisaarest. Saarestik asub Lõuna-Aasias, umbes 700 km kaugusel Sri Lankast. Maldiivide asukoht on 3°15′N 73°00′E.

Geograafia

Maldiivide saarestik koosneb 26 atollist ja enam kui 1000 korallisaarest. Atollid on ringikujulised korallisaared, mis piiravad laguune. Maldiivide saarestik on üks maailma madalamaid, kus kõrgeim punkt jääb alla 3 meetri merepinnast kõrgemale.

Maldiivide saarestik asub Lõuna-Aasias, umbes 700 km kaugusel Sri Lankast. Saarestik on jaotatud 20 administratiivseks piirkonnaks, millest kõige suurem on Lhaviyani atoll. Maldiivide kõige tuntum saar on pealinn Male, mis asub Kaafu atollil. Male on ka saarestiku suurim linn ja majutab enam kui veerandi Maldiivide elanikkonnast.

Maldiivide ilm on troopiline, kus aastaringselt valitseb soe ja niiske kliima. Aastane keskmine temperatuur on 30°C ning merevesi on aastaringselt 26–30°C. Maldiivide saarestik on tuntud oma ilusate randade ja kristallselge mere poolest, mis on ideaalsed sukeldumiseks ja snorgeldamiseks.

Maldiivid

Miks külastada Maldiive

Maldiivid on tuntud oma kaunite randade, selge mere ja rikkaliku mereeluga. Siin on mõned põhjused, miks Maldiivid on väärt külastamist.

Parim aeg külastamiseks

Maldiivid on aastaringselt soe ja päikeseline, kuid kõige parem aeg külastamiseks on vahemikus detsember kuni aprill. Sel ajal on vähem vihma ja madalam õhuniiskus, mis muudab kliima meeldivamaks. Kui soovite näha manta raiesid, on parim aeg külastamiseks detsember kuni aprill, kui veetemperatuur on madalam.

Mida vaadata Maldiividel?

Maldiividel on palju vaatamisväärsusi, mida külastada. Siin on mõned neist:

  • Male: Maldiivide pealinn Male on tuntud oma iidse mošee ja värvikate hoonete poolest. See on ka suurepärane koht kohaliku kultuuri ja köögi kogemiseks.
  • Alimatha saar: Alimatha saar on tuntud oma kaunite randade ja rikkaliku mereeluga. Siin on võimalik näha haid ja kilpkonni ning nautida snorgeldamist ja sukeldumist.
  • Vaavu Atoll: Vaavu Atoll on tuntud oma kaunite randade ja rikkaliku mereeluga. Siin on võimalik näha haid, delfiine ja palju muud.

Maldiivide külastamine on suurepärane võimalus põgeneda argipäeva rutiinist ja nautida kaunist loodust ja rikkalikku mereelu.

Maldiivide Ajalugu

Varajane Ajalugu

Maldiivid on saareriik India ookeanis, mis koosneb 26 atolli moodustavast 1192 saarest. Maldiividel on rikkalik ajalugu, mis ulatub tagasi enam kui 2500 aastat. Esimesed asukad jõudsid Maldiividele 1500 eKr. Kui budismi levikuga 12. sajandil saabusid Maldiividele ka esimesed kirjutajad, hakati ajalugu kirja panema.

Maldiivide ajalugu on olnud tihedalt seotud India, Aafrika, Araabia ja Euroopa riikidega. Selle tõttu on Maldiivide kultuurilises pärandis palju mõjutusi erinevatest kultuuridest.

Kolonialism

  1. sajandil kuulusid Maldiivid Portugali mõjusfääri, kuid 17. sajandil vallutati saareriik Hollandi poolt. Seejärel vallutasid Maldiivid britid. 1887. aastal sõlmisid britid Maldiividega lepingu, millega saareriik sai Briti kaitse all olevaks protektoraadiks.

  2. sajandi alguses hakkasid Maldiivid taotlema iseseisvust. 1953. aastal kuulutas Maldiivide valitsus välja iseseisvuse, kuid see kukutati peagi. 1965. aastal said Maldiivid Suurbritanniast iseseisvuse.

Iseseisvus

  1. aasta 11. novembril võeti vastu uus põhiseadus ja riik sai ametliku nime – Maldiivide Vabariik, mille presidendiks sai Ibrahim Nasir. Alates iseseisvusest on Maldiivid olnud parlamentaarne vabariik.

Maldiivide ajalugu on olnud rikas ja mitmekesine ning saareriik on kogenud nii kolonialismi kui ka iseseisvuse saavutamist. Tänapäeval on Maldiivid populaarne turismisihtkoht, kus külastajad saavad nautida kaunist loodust ja rikkalikku kultuuripärandit.

Maldiivid

Maldiivide Kultuur

Maldiivide kultuur on rikas ja mitmekesine ning sellel on pikk ajalugu. Kultuur on mõjutatud nii India kui ka Araabia kultuurist, mis on põimunud kohalike traditsioonidega. Maldiivide kultuur on tuntud oma ilusa kunsti, muusika ja keele poolest.

Keel

Maldiividel räägitakse maldiivi ehk divehi keelt, mis on saanud oma nime riigi nimest. Divehi keel kuulub indo-iraani keelte perekonda. See on ametlik keel ja seda räägitakse kogu riigis. Keel on kirjutatud tähemärkide abil, mis sarnanevad araabia tähtedega.

Religioon

Maldiividel on domineerivaks religiooniks islam, mida järgib suurem osa elanikkonnast. Sunniidi moslemid moodustavad umbes 98% rahvastikust. Islam on mõjutanud Maldiivide kultuuri ja traditsioone ning on nähtav ka kohalikes kommetes ja tavadest. Näiteks on riigis keelatud alkoholitarbimine ja seal on palju mošeesid.

Kunst ja Muusika

Maldiivide kunst ja muusika on tuntud oma ilu ja keerukuse poolest. Traditsiooniliselt on kunst seotud looduse ja religiooniga. Maldiivide kunstis on palju geomeetrilisi kujundeid ja sümboleid, mis on sageli kaunistatud erksate värvidega. Muusika on samuti oluline osa Maldiivide kultuurist ning seda mängitakse sageli traditsiooniliste pillidega nagu bodu beru ja dhoni. Maldiivide muusika on rütmiline ja tantsuline ning seda kasutatakse sageli tantsude saatemuusikana.

Kokkuvõttes on Maldiivide kultuur rikas ja mitmekesine ning sellel on pikk ajalugu. Keel, religioon, kunst ja muusika on olulised osad Maldiivide kultuurist ning need on nähtavad kohalikes kommetes ja tavadest.

Maldiivide Majandus

Maldiivide majandus on sõltuv turismist, kalandusest ja tööstusest.

Turism

Turism on Maldiivide majanduse peamine tuluallikas. Maldiivid on tuntud oma kaunite randade, türkiissinise mere ja rikkaliku mereeluga. Turism on kasvanud kiiresti viimastel aastakümnetel ning on praegu riigi suurim majandusharu. Maldiivide majandus sõltub turistide arvust, kes külastavad riiki, samuti nende kulutustest. Turism moodustab umbes 28% Maldiivide SKT-st ning annab tööd umbes 60% elanikkonnast.

Kalandus

Kalandus on olnud Maldiivide majanduse aluseks juba sajandeid. Kala eksporditakse peamiselt Jaapanisse, Euroopasse ja Ameerikasse. Lisaks kalale püütakse ka krevette, krabisid ja teisi mereande. Kalandus annab tööd umbes 15% elanikkonnast ning moodustab umbes 5% SKT-st.

Tööstus

Maldiividel on vähe tööstust. Riik sõltub paljuski imporditud kaupadest, nagu toit, riided ja masinad. Siiski on Maldiividel mõningaid tööstusharusid, nagu rõivatööstus, ehitus ja toiduainetööstus. Maldiivide majandus on väga haavatav, kuna riigil on vähe tootmisvõimsust ning sõltub suuresti imporditud kaupadest.

Kokkuvõttes on Maldiivide majandus sõltuv turismist, kalandusest ja tööstusest. Turism on riigi peamine majandusharu, kalandus annab tööd umbes 15% elanikkonnast ning tööstus on vähearenenud. Maldiivide majandus on väga haavatav, kuna riik sõltub paljuski imporditud kaupadest.

Maldiivide Kliima Ja Keskkond

Maldiivid on tuntud oma troopilise kliima poolest, mis on aastaringselt soe ja niiske. Kliima on ekvatoriaalne, kus valitseb troopiline mussoonkliima. Õhutemperatuur on aastaringselt 24°C ja 33°C vahel. Veetemperatuur on aastaringselt keskmiselt 24-27°C.

Kliimamuutused

Maldiivide kliima on muutumas, nagu ka kogu maailma kliima. Maldiivide keskkonnaalase aruande kohaselt on merevee tase tõusnud 20-30 cm võrra alates 20. sajandi keskpaigast. See on põhjustanud rannajoone muutumist ja kahjustanud koralle. Kliimamuutused on samuti põhjustanud tugevamaid torme ja tsüklone, mis on põhjustanud üleujutusi ja maalihkeid.

Maldiivide valitsus on võtnud meetmeid, et kaitsta oma saari kliimamuutuste mõjude eest. Näiteks on nad võtnud kasutusele taastuvenergiaallikad, nagu päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid, et vähendada fossiilkütuste kasutamist. Samuti on nad kehtestanud korallide kaitsealad, et kaitsta mereelustikku.

Looduskaitse

Maldiivid on tuntud oma ilusa looduse poolest, mis hõlmab valgeid liivarandu, türkiissinist vett ja jahmatavat mereelu. Maldiivide valitsus on võtnud meetmeid, et kaitsta oma loodust. Näiteks on nad kehtestanud kaitsealad, et kaitsta mereelustikku ja koralle. Samuti on nad kehtestanud piirangud, mis keelavad teatud kalaliikide püügi, et säilitada mereelustiku tasakaal.

Maldiivide valitsus on samuti võtnud meetmeid, et vähendada plastiku kasutamist ja parandada jäätmete käitlemist. Nad on kehtestanud keelud, mis keelavad plastikust ühekordsete toodete, nagu kilekottide ja plastikust söögiriistade, kasutamist. Lisaks on nad võtnud kasutusele jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise programmide, et vähendada jäätmete kogust.

Kokkuvõttes on Maldiivide valitsus võtnud meetmeid, et kaitsta oma keskkonda ja säilitada oma ilusat loodust. Kliimamuutuste mõju vähendamiseks on nad võtnud kasutusele taastuvenergiaallikad ja kehtestanud korallide kaitsealad. Samuti on nad võtnud meetmeid, et vähendada plastiku kasutamist ja parandada jäätmete käitlemist.

Categorized in: