Horvaatia: Reisijuhis kaunile Aadria mere rannikule

Horvaatia, ametlikult Horvaatia Vabariik, on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaatia piirneb Sloveenia, Ungari, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Montenegroga. Riigi pealinn on Zagreb. Horvaatia eraldus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991-1995) tulemusel.

Horvaatia on populaarne turismisihtkoht, mida külastab igal aastal üle 11 miljoni inimese. Riigi kaunis rannik, mis koosneb paljudest lahtedest ja saarekestest, on üks peamisi turistide magnetidest. Lisaks rannikule on Horvaatias ka palju renessaansiajastu pärandiga linnu, mis pakuvad külastajatele ajaloolist ja kultuurilist huvi.

Horvaatia on ka ideaalne paik väga mitmekesise aktiivse puhkuse jaoks. Riigis on võimalik nautida matkamist, mägironimist, jalgrattasõitu, rannavõrkpalli, purjetamist ja palju muud. Lisaks on Horvaatia tuntud oma maitsva toidu poolest, mis on segu Vahemere ja Kesk-Euroopa köökidest.

Horvaatia ajalugu

Horvaatia ajalugu ulatub tagasi juba 7. sajandisse, mil horvaadid rändasid aladele, mis tänapäeval kuuluvad Horvaatiale. Alates 10. sajandist kuni 1918. aastani oli Horvaatia osa Habsburgide monarhiast, mis hõlmas ka Austria ja Ungari.

Horvaatia oli ka osa Jugoslaaviast, kuid 1991. aastal kuulutas Horvaatia end iseseisvaks riigiks. Sellele järgnes sõda Serbia ja Montenegro vastu, mis kestis kuni 1995. aastani.

Horvaatia on tuntud ka oma rikkaliku kultuuripärandi poolest, mis on kujunenud erinevate mõjutuste tulemusena. Näiteks on Horvaatia ajalugu mõjutanud Rooma impeerium, Bütsantsi impeerium, Veneetsia ja Austria-Ungari impeerium.

Tänapäeval on Horvaatia edukas turismimaa, kus külastajad saavad nautida kauneid rannikualasid, ajaloolisi linnu ja rikkalikku kultuuripärandit.

Geograafia

Horvaatia asub Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Riigi pindala on 56 542 km². Horvaatia piirneb Sloveenia, Ungari, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegroga. Horvaatia rannajoon on 5 835 km pikk, mis teeb sellest ühe Euroopa riigi rannajoone poolest pikima riigi. Horvaatia territooriumil on ka palju saari, millest suuremad on Krk, Cres, Brač, Hvar, Pag, Rab ja Vis.

Kliima

Horvaatia kliima on mõjutatud Aadria mere lähedusest. Rannikualadel on Vahemere kliima, kus suved on soojad ja kuivad ning talved pehmed ja vihmased. Sisealadel on mandriline kliima, kus suved on kuumad ja kuivad ning talved külmad ja lumised. Kõige suuremad sademed langevad rannikualadel sügisel ja talvel.

Looduslikud ressursid

Horvaatia looduslikud ressursid hõlmavad põllumajandust, metsandust, kalapüüki ja kaevandamist. Horvaatia põllumajandus on suunatud peamiselt teravilja, puuviljade ja köögiviljade kasvatamisele. Riigis on metsi umbes 2,7 miljonit hektarit. Horvaatia rannikualadel on suur kalapüük. Kaevandatakse peamiselt naftat, gaasi, pliid ja tsinki.

Kultuur

Horvaatia on riik, millel on rikkalik kultuuripärand. Horvaatia kultuur on saanud mõjutusi neljast erinevast kultuurist: Lääne-Rooma, Bütsantsi ehk Ida-Rooma, Mitteleuropa ehk Kesk-Euroopa ja Vahemere kultuurist. UNESCO pärandisse kuulub seitse kohta Horvaatias, milleks on Plitvice Järvede rahvuspark, Spliti ajalooline kompleks koos Diocletiani paleega ja teised.

Keel

Horvaatia ametlik keel on horvaadi keel, mida kõneleb umbes 95% elanikkonnast. Horvaadi keel kuulub slaavi keelte hulka. Lisaks horvaadi keelele kõneldakse riigis ka serbia ja bosnia keelt.

Religioon

Horvaatia on enamasti katoliiklik riik, kus umbes 86% elanikkonnast on katoliiklased. Lisaks on riigis õigeusklikke, protestante, muslimeid ja juute. Horvaatia põhiseadus tagab usuvabaduse ja eraldab usu ja riigi.

Haridus

Horvaatia haridussüsteem on jagatud kolmeks tasandiks: alg-, põhi- ja keskharidus. Alg- ja põhiharidus on kohustuslik kõigile lastele vanuses 6-15 aastat. Keskhariduse omandamiseks on vaja läbida keskhariduse eksam. Horvaatia ülikoolid pakuvad kvaliteetset haridust ja on tuntud oma teaduslike saavutuste poolest.

Majandus

Horvaatia majandus on suuresti teenindussektoripõhine, moodustades enam kui 70% SKT-st. Siiski on ka tööstus ja põllumajandus olulised majandusharud. Turism on samuti oluline majandussektor, moodustades ligikaudu 20% SKT-st.

Tööstus

Horvaatia tööstus on peamiselt keskendunud masinaehitusele, elektroonikale, keemiatööstusele ja toiduainetööstusele. Tööstussektor moodustab umbes 19% SKT-st. Peamised ekspordiartiklid on elektriseadmed, transpordivahendid ja keemiatooted.

Põllumajandus

Horvaatia põllumajandus on suhteliselt väike, moodustades umbes 4% SKT-st. Peamised põllumajandustooted on teraviljad, köögiviljad, puuviljad ja veiseliha. Põllumajandussektor on oluline ka Horvaatia ekspordi seisukohalt.

Turism

Horvaatia turism on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Horvaatia rannikuala on populaarne sihtkoht turistidele, kes otsivad päikesepaistet, mereäärseid kuurorte ja ajaloolisi vaatamisväärsusi. Turism moodustab umbes 20% SKT-st ja annab tööd ligikaudu 10% elanikkonnast.

Kokkuvõttes on Horvaatia majandus teenindussektoripõhine, kuid tööstus ja põllumajandus on olulised majandusharud. Turism on samuti oluline majandussektor, moodustades ligikaudu 20% SKT-st.

Horvaatia vaatamisväärsused

Horvaatia on täis kauneid ja ajaloolisi vaatamisväärsusi, mida tasub kindlasti külastada. Siin on mõned kohad, mida turistid sageli külastavad.

Zagreb

Horvaatia pealinn Zagreb on täis ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseume ja kauneid parke. Linna vanalinnas saab imetleda barokkstiilis hooneid ja külastada kuulsat katedraali. Samuti on Zagrebis mitmeid muuseume, sealhulgas Horvaatia Rahvusmuuseum ja Horvaatia Kaasaegse Kunsti Muuseum.

Plitvice rahvuspark

Plitvice rahvuspark on üks Horvaatia kauneimaid looduslikke vaatamisväärsusi. Siin on 16 kristallselget järve, mis voolavad üksteisesse ning moodustavad kaunid kaskaadid. Rahvuspark on suurepärane koht matkamiseks ja looduse nautimiseks.

Dubrovnik

Dubrovnik on tuntud oma kauni vanalinna poolest, mis on üks Horvaatia kõige paremini säilinud keskaegseid linnu. Siin saab imetleda kauneid barokkstiilis hooneid, jalutada mööda mereäärset promenaadi ja nautida kauneid vaateid merele.

Makarska

Makarska on populaarne suvituskuurort, mis asub rannikul. Siin saab nautida kauneid rannad, kristallselget merevett ja kauneid vaateid mägedele. Makarska on suurepärane koht päevitamiseks, ujumiseks ja veespordi harrastamiseks.

Rovinj

Rovinj on kaunis mereäärne linn, mis asub Aadria mere rannikul. Siin saab imetleda kauneid värvilisi maju ja kitsaid tänavaid. Rovinj on tuntud ka oma kauni vanalinna ja kaunite randade poolest.

Hvari saar

Hvari saar on üks Horvaatia kauneimaid saari. Siin saab imetleda kauneid rannad, kristallselget merevett ja kauneid vaateid merele. Samuti on Hvari saarel mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, sealhulgas Hvari kindlus ja Püha Stjepani katedraal.

Krk saar

Krk saar on üks Horvaatia suurimaid saari. Siin saab nautida kauneid rannad, kristallselget merevett ja kauneid vaateid merele. Krk saarel on ka mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi, sealhulgas Krki katedraal ja Frankopani kindlus.

Pula

Pula on Horvaatia suuruselt kaheksas linn, mis asub Aadria mere rannikul. Siin saab imetleda kauneid rooma-aegseid vaatamisväärsusi, sealhulgas amfiteatrit ja triumfikaart. Pula on ka suurepärane koht mereäärseks puhkuseks.

Split

Split on Horvaatia suuruselt teine linn, mis asub Aadria mere rannikul. Siin saab imetleda kauneid rooma-aegseid vaatamisväärsusi, sealhulgas Diocletianuse paleed ja Peristyle’i. Split on ka suurepärane koht mereäärseks puhkuseks.

Trogir

Trogir on kaunis mereäärne linn, mis asub Aadria mere rannikul. Siin saab imetleda kauneid rooma-aegseid vaatamisväärsusi, sealhulgas kated

Demograafia

Rahvastik

Horvaatia on riik Euroopas, mille elanike arv on umbes 4,1 miljonit (2021. aasta seisuga). Riigi rahvastiku tihedus on umbes 73 inimest ruutkilomeetri kohta. Horvaatia rahvastiku koosseisus on enamik inimesi horvaadid, kes moodustavad umbes 90% elanikkonnast. Teised rahvused on serblased, bosnialased, ungari rahvusest inimesed ja teised.

Horvaatia on vananev riik, kus keskmine vanus on 44 aastat. Horvaatia rahvastiku iive on negatiivne, mis tähendab, et sündide arv on väiksem kui surmade arv. Selle tulemusena on Horvaatia rahvastiku arv vähenenud viimastel aastakümnetel.

Linnad

Horvaatia suurim linn on pealinn Zagreb, mis asub riigi põhjaosas. Zagrebis elab umbes 800 000 inimest. Teised suured linnad on Split, Rijeka, Osijek ja Zadar.

Horvaatia linnad on tuntud oma ajalooliste vaatamisväärsuste, kaunite randade ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Paljud turistid külastavad Horvaatiat just sellepärast, et nautida selle linnade ilu ja võlu.

Horvaatia linnade elanikkond on viimastel aastakümnetel kasvanud, kuna inimesed on kolinud maapiirkondadest linna, otsides paremaid töövõimalusi ja elutingimusi.